Kultuuriasutuste teenusedisaini koolitus- ja mentorprogammi raames disainitud teenuste esitlus ja kogemuste jagamine toimus 8. aprillil 2020 veebikeskkonnas zoom.us.

 Kui oled huvitatud, millised said uued kultuuriteenused kolmandate riikide kodanikele, siis vaata ja kuula esitlusi siit.

Salvestuse ajakava:
- Tervitussõnad kultuuriminister Tõnis Lukase poolt
- Kiire tagasivaade programmile, Jane Oblikas
- Rahvusraamatukogu "Maailm kohtub Rahvusraamatukogus”, Margus Veimann
- ERM "Ela eestlaste elusid“, Aivi Ross
- NUKU "Nähtamatu maagia”, Liisa Luhakivi
- Eesti Instituut “Kultuurisamm”, Valeria Mihhailova
- Maanteemuuseum "Meie teed ja rajad”, Kerle Kadak
- Lõppsõnad ja virtuaalne tunnistuste jagamine

Kultuuriasutuste teenusedisaini koolitus- ja mentorprogammis osalevad  10 tugevat meeskonda:

✓ Keelepraktika võrgustik Multikey
✓ SA NUKU
✓ Eesti Rahvusraamatukogu
✓ Eesti Tervishoiu Muuseum SA
✓ MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts, MTÜ Kolgaküla Selts, Kuusalu vallavalitsuse kommunikatsiooni sektor, Kuusalu Valla Vabaühenduste Ümarlaud
✓ MTÜ Eesti Instituut
✓ Eesti Maanteemuuseum
✓ Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kunstide keskus
✓ Eesti Rahva Muuseum, partnerid Tartu Rahvusvaheline Maja ja TÜ transmeedia grupp
✓ Genialistide Klubi ja Vapper Uba

Koolitus- ja mentorprogrammis saad teada:

+      mis on koosloome ja kuidas see erineb kaasamisest
+      mis on teenusedisain ja kuidas see aitab kaasa inimesekesksete teenuste arendamisele
+      kuidas korraldada koosloomet
+      kuidas viia läbi lihtsamaid disainiuuringuid
+      kuidas disainida ja prototüüpida uut teenust
+      kuidas disainida ärimudelit
+      kuidas toimub uussisserändajate kohanemine ja kultuuriline integratsioon
+      kuidas saavad kultuuriasutused kohanemisprotsessi toetada

Koosloome ja teenusedisain on lähenemised, mida üha rohkem rakendatakse uuenduslike teenuste planeerimisel ja pakkumisel. Koosloome on protsess, kus teenuste disainimine toimub koostöös teenusepakkuja (kultuuriasutus) ja teenuse sihtgrupiga (kliendiga).

Koosloome ja teenusedisain pakuvad võimaluse näha teisest perspektiivist väljakutseid, mis kaasnevad teenuse planeerimise ja arendamisega, võimaldades paremini mõista, mis toimub tegelikult teenuse pakkumisel ja kuidas klient teenust kogeb.

Koosloome tähendab siinkohal, et töötubades arutatakse läbi ja planeeritakse erinevad teenusearendamise etapid. Lisaks tegelevad osalejad töötubade vahepealsel ajal praktilise kodutööga, mis on vajalik teenuse arendamiseks.  

Töötubadesse on sisse kavandatud ka kogemuste ja vahetulemuste jagamise etapid, mis soodustavad teiste kogemustest õppimist. Kogu programm on oma olemuselt väga aktiivne ja eeldab osaliste aktiivset panustamist.

Koolitusprogrammi tulemusena valmib teenusekontseptsioon, mille toimivust saab mentorprogrammis testida.

Programm koosneb kahest osast. 4-päevase intensiivse kooltiusprogrammi ja koolituspäevade vahele jäävate kodutööde käigus töötatakse välja teenusekontseptsioon. Koolitusprogrammile järgneb kuue kuuline mentorprogramm, kuhu valitakse välja viis parimat programmis osalevat kultuuriasutust. Mentorprogrammis piloteeritakse ja testitakse kogenud mentorite juhendamisel koolituse käigus valminud teenusekontseptsiooni. Mentorprogrammi valitakse teenusekontseptsioonid esitatud kodutööde ja esitluste põhjal. Hinnatakse nii kirjalikku teenusekirjeldust kui esitlust.

Teenuse piloteerimiseks saab iga mentorprogrammi pääsenud kultuuriasutus 

50 tunni ulatuses nõustamist ja 4000 eurot arenduskuludeks. 

10. juunil 2019 valis programmi juhtrühm viis edasipääsenut mentorprogrammi: ERMi kultuurikursus "Ela eestlaste elusid“, NUKU muuseumi "Nähtamatu maagia", Eesti Intituudi "Kultuurisamm", Eesti Maanteemuuseumi "Meie teed ja rajad" ja Eesti Rahvusraamatukogu "Maailm kohtub Rahvusraamatukogus".

Kes on oodatud osalema?

Programmis osalemise eelduseks on, et kultuuriasutus on motiveeritud programmis väljaarendatavat teenust koostöös sihtrühmaga pakkuma. Koolitusprogrammi on oodatud osalema kultuuriasutuste juhid ja töötajad, kes vastutavad kultuuriteenuste arendamise- ja pakkumise eest. Soovituslik on kaasata ka sihtrühma esindaja (nt pagulaste tugiisik), keda aitame kultuuriasutustel leida koostöös Pagulasabiga. Koolitusprogrammi valitakse kaksteist meeskonda üle-Eesti.

Oluline on silmas pidada, et programmi käigus disainitav teenus on suunatud Eestis elavatele kolmandate riikide kodanikele. Kultuuriasutuste mitmekultuurilisel ligipääsetavusel on mitmeid tasandeid.
✓ Kõige lihtsam on kirjalik tõlge: brošüürid, selgitavad tekstid jms, et hõlbustada esimest kontakti. 
✓ Teine tasand on otsene suuline kontakt inimesega: suhtlus tema emakeeles, selgitamine, küsimuste esitamise võimaluse pakkumine jms.
✓ Kolmas tasand on teenuses aktiivne osalemine, s.t erinevate taustadega inimesed ise saavad panustada ja kujundada kultuuriasutuste tegevust (sh elamusteenused, elamusõpe vms). Mõned näited: TARTU RAHVUSVAHELINE MAJA JA ERM ühisnäitus, mis on tehtud inimeste poolt, kes on tulnud Eestisse teistest riikidest ja otsustanud luua siia kodu; Good Chance Theatre Calais pagulaskeskuses või rändköök Kitchen on the Run. 

Koolitusprogrammi valime need asutused, kellel on potentsiaal reaalselt teenust pakkuma hakata kolmandal tasandil. Samuti eeldame asutuse esindajatelt eelnevat teenuse pakkumise kogemust, valmisolekut uue teenusearendusega tegeleda ja olemasolevat/algset ideed. Lisaks eelistame asutusi, kus saavad osaleda vähemalt kolm inimest. Kõigi väljavalitud meeskondade esindajatega viiakse läbi intervjuu.

Koolitus- ja mentorprogrammi eesmärk aidata Eesti kultuuriasutuste arendada ning pakkuda kultuuriteenuseid Eestis elavatele kolmandate riikide kodanikele. 

Programmi kaudu toetatakse kultuuriasutuste kasutajakeskse teenusdisaini põhimõtete ja oskuste praktilist kasutamist ning kultuuriteenuste oskuslikku ja sihipärast arendamist. Lisaks õpetatakse osalistele teenuste disainimiseks, sihtrühma kaasamiseks ja teenuste pakkumiseks vajaminevate integratsioonialasid teadmisi.

Koolitusprogrammi metoodika

Programm lähtub learning by doing metoodikast. Programmi väljatöötamisel oleme lähtunud põhimõttest, et disainmõtlemise ja teenusedisaini tööriistade omandamiseks tuleb need praktikas läbi teha. Õpitu omandatakse kõige paremini, kui teooria ja praktika on kooskõlas ning õppimine toimub vabatahtlikult. Koolitusprogrammis on pühendatud 1/4 koolituse ajast teooriale ja 3/4 ajast on pühendatud disainitööriistade praktilisele rakendamisele.

Koolituskava

Koolitused toimuvad kahes koolitusgrupis ajavahemikus märts – juuni 2019. Üks koolitusgrupp kohtub Tartus ja teine Tallinnas.  

I töötuba 3. (Tartu) ja 4. aprill 2019 (Tallinn), 10.00 – 16.30 

✓   Sissejuhatus, tutvumine
✓   Teooria: teenusedisain ja koosloome
✓   Praktiline harjutus: koosloome meeskonna toimimine
✓   Teooria: integratsioon, miks ja kuidas inimesed rändavad?
✓   Praktiline harjutus: koosloome sihtrühmaga
✓   Praktiline harjutus: persona täitmine ja teenuse osapoolte kaardistus
✓   Teooria: integratsioon kui protsess
✓   Inspiratsiooni lugu
✓   Praktiline harjutus: koosloome töötoa ettevalmistus
✓   Päeva kokkuvõte, õpitu kinnistamine

Vahepealne kodutöö: koosloome töötoa läbiviimine 

II töötuba 23. (Tartu) ja 25. aprill (Tallinn) 2019, 10.00 – 16.30 

✓    Sissejuhatus, eelmise kohtumise meeldetuletus, kogemuste jagamine
✓    Praktiline harjutus: teenuse konsteptsiooni loomine
✓    Praktiline harjutus: väärtuspakkumise disain
✓    Praktiline harjutus: teenuse stsenaariumi loomine
✓    Tulemuste jagamine
✓    Teooria: integratsioon, sisserändaja vajadused
✓    Praktiline harjutus: integratsioon
✓    Inspiratsiooni lugu
✓    Päeva kokkuvõte, õpitu kinnistamine

Vahepealne kodutöö: väärtuspakkumise ja teenuse stsenaariumi valideerimine 

III töötuba 14. (Tartu) ja 16. mai 2019 (Tallinn), 10.00 – 16.30 

✓   Sissejuhatus, eelmise kohtumise meeldetuletus, kogemuste jagamine
✓   Praktiline harjutus: uuringu tulemuste rakendamine väärtuspakkumise täiendamisel
✓   Praktiline harjutus: klienditeekonna kaardistus
✓   Tulemuste esitlemine ja tagasiside
✓   Praktiline harjutus: teenuseplaani disain
✓   Inspiratsiooni lugu
✓   Praktiline harjutus: teenuse ärimudeli disain
✓   Päeva kokkuvõte, õpitu kinnistamine

Vahepealne kodutöö: teenusestsenaariumile tagasiside kogumine, teenuse eelarve koostamine 

IV töötuba 28. (Tartu) ja 29. mai 2019 (Tallinn), 10.00 – 16.30 

✓   Sissejuhatus, eelmise kohtumise meeldetuletus, kogemuste jagamine
✓   Praktiline harjutus: loovlahenduste genereerimine
✓   Praktiline harjutus: klienditeekonna täiendamine
✓   Praktiline harjutus: teenuseplaani täiendamine
✓   Praktiline harjutus: teenuse ärimudeli täiendamine
✓   Ärimudelile ja teenuseplaanile tagasiside saamine
✓   Teooria: kuidas prototüüpida ja katsetada teenust
✓   Päeva kokkuvõte

Vahepealne kodutöö: teenusekontseptsiooni lõpetamine, esmane prototüüp ja selle esitamise ettevalmistus 

V töötuba 10. juuni 2019 (Tallinn), 10.00 – 13.00 

✓   Teenuse prototüüpide esitlemine
✓   Mentorprogrammi saajate valimine
✓   Koolitusprogrammi pidulik lõpetamine

Osalemise tingimused ja registreerimine

+  Registreerimisvorm tuleb täita enne 1. märtsi 2019. Registreerimisvorm täida siin.
+  Osaleda saavad meeskonnad, kuhu kuuluvad:
 1)    2 – 3 asutuse esindajat;
 2)   soovituslikult mõni sihtrühma esindaja;
 3)   võimalusel avaliku sektori või kohaliku omavalitsuse esindaja 
+  Arenguprogrammis osalemine eeldab aktiivset osalemist kõigis töötubades ja kodutööde tegemist

Inspiratsiooniks

Siin on mõned allikad, kust leiab inspiratsiooni kultuuriliseks integratsiooniks:
Muuseumide näited Euroopast

Programmi koolitajad

Rasmus Pedanik

Rasmusel on üle 10 aasta kogemust arendusprogrammide disainimisel ja koolitamisel. Olles pakkunud arendusprogramme sellistele organisatsioonidele nagu Swedbank, Eesti Energia, Tallinna Sadam, Tallinna Vesi, Omniva jt. Rasmus on algatanud ja juhtinud 2015., 2016. ja 2018. aasta koosloome arendusprogramme. Kolmes arendusprogrammis disainiti või re-disainiti kokku 29 erinevat teenust. Rasmus on täiendanud ennast probleemi lahendamise ja meeskondade juhtimise fassilitaatorina Londonis, teenusedisaini koosloome fasilitaatorina DesignThinkers Akadeemias Amsterdamis ja avaliku sektori teenuste disainimise koolitusprogrammis Cardiffis (disainiagentuur PDR) Lisaks on Rasmus läbinud äridisaini treeningu Amsterdamis (Design A Better Business – Business Models INC). Rasmus õpib Tartu Ülikoolis doktorantuuris ja tema uurimistöö teemaks on erinevad probleemide lahendamise metoodikad. See teema on tihedalt seotud sotsiaalse innovatsiooni ja disainimõtlemisega. Rasmus on Sotsiaalse Innovatsiooni Labori asutaja ja juht. Lisaks arendusprogrammidele juhib Rasmus mitteformaalset Sotsiaalse innovatsiooni võrgustikku. Rasmus on ka Disain Minds kaasasutaja ja disainmõtlemise treener. 

 Jane Oblikas

Jane on Design Mindsi asutaja ja disainimõtlemise treener. Tal on pikaajaline tegevjuhtimise kogemus, ta on olnud reklaamiagentuuri Kontuur Leo Burnett juht 9 aastat ning Eesti Disainikeskuse juht 6 aastat. Samuti on ta töötanud projektijuhi ja strateegina Kontuur Leo Burnettis 8 aastat. Töötamine Eesti Disainikeskuse tegevjuhina on andnud Janele kogemusi teenusedisaini ja disainmõtlemise koolituste, meistriklasside ja avaliku sektori innovatsiooniprogrammide arendamise ja läbiviimise vallas. Jane on loonud ja juhtinud uusi algatusi Eesti disainivaldkonnas – disaini- ja innovatsiooniprogramm Disainibuldooser, disainivaldkonna tegevusplaan ja Eesti Disainiauhinnad.  Jane võtab osa koolitajana ja disainijuhina ca 2-aastases programmis „Avalike teenuste arendamise programm“. Jane tugevused on juhtimiskogemus, disainmõtlemine, teenusedisain, strateegiline planeerimine ja loovus. Ta on tugev ka äriarenduses, seda iseloomustab ka tema MBA fookusega juhtimisele ja turundusele Concordia Rahvusvahelisest Ülikoolist Eestis.

 Eero Janson

Eero on MTÜ Eesti Pagulasabi juhataja ning lõimumise ja rändevaldkonna ekspert. Ta on rände ja integratsiooni teemadega tegelenud alates 2013. aastast. Eero on töötanud otseselt rändetaustaga inimestega, eeskätt rahvusvahelise kaitse saajatega, disaininud neile suunatud tugiprogramme ja juhtinud integratsioonile hõlbustamisele suunatud projekte. Ta on valmistanud ette ja viinud läbi arvukalt vastavasisulisi koolitusi, sh loengukursus Tallinna Ülikoolis rändest ja integratsioonist 2018. aastal. Ta külastab sageli sarnaseid organisatsioone teistes riikides, nt Soomes, Rootsis, Hollandis, Norras, Taanis ja Saksamaal, et õppida teiste riikide kogemustest ja hästi toimivatest teenustest. Tema akadeemiline taust on poliitikateadustes (Tartu ja Toronto Ülikool). Eero on varasemalt töötanud ka ÜRO Pagulasameti konsultandina ning on tegev ka humanitaarabi valdkonnas. Kuigi tema põhitöö on olnud seotud pagulastega, käsitleb ta integratsiooni ja rände teemasid laiemalt kui vaid pagulaste vaates.

Programmi koordinaator

Evelin Kostabi 

Evelin on Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magister. Koosloome ja disainmõtlemisega omab kokkupuudet töökogemusest SEV´is (Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik) ja Si-Lab´is (Sotsiaalse Innovatsiooni labor). Evelin on osalenud enamikes Si-Lab´i poolt läbiviidud arengu- ja koolitusprogrammides meeskondade mentori, uuringute läbiviija ja kommunikatsioonieksperdina. Oma uurimis- ja tegutsemisvaldkondades on ta alati pühendunud inimestele ja tööle nendega.