(ATAP) koolitajana ja disainijuhina (meeskondade juhendajana).
Programmi eesmärk on toetada avalikus sektoris toimuvat teenuste korrastamist ning kasutajakeskse teenuste disaini põhimõtete ja oskuste levikut.
Koolitusprogrammi eesmärkide saavutamiseks rakendame ja kohandame disainmõtlemise põhimõtteid ja disainjuhtimise tööriistu. Täpsemalt aitab disainjuhtimise põhimõtete ja tööriistade kohandamine paremini hinnata praeguste teenuste toimivust ja asjakohasust ning pakkuda teenuse kujundamise protsesside lihtsamaks tegemise ideid. Koolitusprogrammist lähemalt vaata siit.
Novembris 2021 alustanud programmis osaleb 10 meeskonda.
Seekord on ATAP-i raames meeskonnal (PPA, KOV, Siseministeerium), keda mul on hea meel toetada, väljakutseks Naabrirahu teenuse väljatöötamine. Sellist teenust täna ei eksisteeri, küll aga eksiteerib probleem - naabrid (tihi kortermajades) ei saa üksteise kõrval rahulikult elamisega hakkama. Tüli võib paisuda tõsiselt elu segavaks konfliktiks mõlemale osapoolele. Otsime lahendust, milline teenus osapooli toetaks ja kes üldse Naabrirahu teenust osutada võiks?
AVALIKE TEENUSTE ARENDAMISE PROGRAMM 2018-2019
Mõttekoda Praxise eestvedamisel elluviidud programmis sai kokku neljas grupis koolitatud pea kahe aasta jooksul 100 avaliku teenuse arendajat.
Esimene grupp alustas mais 2018 ja minu juhendada oli meeskond, mis tegeleb abivajavale lapsele tugiteenuste pakkumisega. Visioon on tagada erivajadustega laste iseseisev toimetulek ja eesmärk on luua KOV-i tasandile teenuskeskus, mis korraldab abivajava lapse ja tema pere toetamise ja abi kohas, kus laps viibib (näit. kool või lasteaed). See on lapsi toetavate teenuste täiesti uutel alustel pakkumine ja nende teenuste rahastamine. Projekt on jätkuvalt arendusfaasis.
Teine grupp alustas novembris 2018 ja meeskonna teemaks on isikliku abistaja teenus töökohal. Uuel kujul arendab teenust Sotsiaalministeerium koostöös töötukassa ja kohalike omavalitsustega. Visioon on, et isiklikku abistajat vajav inimene saab teha tööd, mida soovib ja oskab, pidevalt olmele mõtlemata.
Kolmas grupp alustas mai 2019. Seekord juhtisin Häirekeskuse (ja partnerite) meeskonda ja probleem, mida tahetakse lahendada on: mida teha kõnedega, mis tulevad 112 telefonile aga mure, millega inimesed pöörduvad ei ole ei kiirabi, politsei ega ka pääste valdkonnas. Iga teine on selline kõne ehk aastas 500 000 hädalist, keda Häirekeskus aidata ei saa. Kellele need kõned suunata? Sellest projektist kasvas välja riigiinfo telefon 1247, mis on hädaabinumbri 112 kõrval tegutsev infonumber, mis pakub ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara.
Neljas grupp alustas septembris 2019, mille raames oli mul hea meel olla disainijuhiks HTM/EAS/MKM meeskonnale, kes töötab välja meedet "Teadlaste sektoriaalne mobiilsus" ehk inimkeeli teadlaste motiveerimine minema tööle ettevõttesse. Täna on Eesti OECD riikide hulgas erasektoris töötavate teadlaste hulga poolest viimase viie riigi seas. Disainitava meetme eesmärk on suurendada teadmusmahukate toodete/teenuste arendamist Eestis, mis toovad rohkem raha Eestisse ja seeläbi kasvab meie kõigi heaolu. Valmis Sektoritevahelise mobiilsuse toetus teadlase palkamiseks, vaata siit.
